Derrick Tebusweke, Edgar Mujuni ne Bonny Omara nga bonsatule bayinginiya, Satel- lite eno eyatuumiddwa “Pearl AfricaSat-1’ baagiyiiyiriza Japan mu ttendekero lya “Kyushu Institute Of Technology” era gye baatandikira okugizimbira mu April 2020 ne bagiggyako engalo mu May 2022.
Bannayuganda bano baagikwasa abakugu mu Japan ab’ekitongole kya ‘Japan Aerospace Exploration Agency’ [JAXA] ne bagigezesa era ne beewuunya nnyo amagezi ga Bannayuganda ne basigala nga babanyenyeza mitwe ng’embuzi entanda enkuba.
Nga aba Japan bamaze okugezesa Satellite eno, enteekateeka zaakolebwa gavumenti ya Uganda n’eya Japan, n’eweerezebwa mu Amerika mu kitongole ekya Tekinologiya w’omu bw’engula ekya “National Aero- nautics and Space Administration [NASA] mu Ssaza ly’e Virgini.
Eyo mu Amerika nayo, abakugu abeekebejja Satellite eno nabo baatya Bannayuganda abasatu bano olw’engeri ey’amagezi gye baakozeemu Satellite eno era ne basemba enteekateeka zikolebwe okugitwala mu bwengula ku kifo ekiyitibwa International Space Station egattibwe ku Satellite ez’ensi endala nga Amerika, Russia ne China.
Olwaleero Satellite ya Uganda eno n’eya Zimbabwe zisuubirwa okuyungibwa ku kizungirizi kya Amerika zitwalibwe.
Satellite yabadde yaakusindikib- wa mu bwengula ku Ssande wabula ne bisazibwamu nga kati leero ku Mmande lwe basuubira okugisindika mu bwengula.
Minisita wa Ssaayansi ne tekinologiya, Dr. Monica Musenero yabadde ayise bannamawulire ku ofiisi ye e Nagulu okubaawo ng’abajulizi nga balaba butereevu ekizungirizi kino bwe kisituuka okugenda mu bwengula naye oluvannyuma ne kiremererwa.
OMUGASO GWA SARELLITE ENO
l Dr. Musenero yagambye nti ekimu ku kye tugenda oku- ganyulwamu mu “Satellite’ eno ejja kuyamba nnyo ku bitongole by’ebyokwerinda gamba ng’omuntu yenna agezaako okuyingirira mu bwengula bwa Uganda nga takkiriziddwa, abayeekera, n’abantu ababadde batemula ne bagenda bwe batyo.
l Satellite eno egenda okutwal- ibwa mu bwengula egenda kusindi- kanga ebifaananyi n’amaloboozi ku kitebe kyaffe eky’e Mpoma Satellite e Mukono we tugenda okusunsuliranga ebikwatiddwa era nga kino ekitebe kyaffe mu kiseera kino baamaze dda okukiddaabiriza ssaako n’okuteekamu ebyuma eby’omulembe ebirala.
Dr Musenero
l Kigenda kutuyamba okumanya oba eggwanga lirumbiddwa enzige, obusaanyi oba ebiwuka ebirala ebikambwe nga bikyali mu mawanga agatuliraanye era kino gavumenti n’esobola okukisalira amagezi nga tekinnakosa ggwanga.
l Tugenda kusobola okutegekera eggwanga, tumanya mangu ekiseera ekinaabeera eky’ekyeya kubanga tubeera tulaba empewo ng’ekunta mu gayanja aganene olwo abakugu baffe ne bamanya oba tugenda mu kyeya oba nkuba.
l Ebirwadde ebikambwe nga Ebola tugenda kusobolanga okubyetegekera nga tebinnatuuka mu Uganda kubanga amawanga agatwetoolodde tujja kumanya
ga mangu nti balina ekirwadde bw’ekiti.
l Tujja kumanyanga nti em- mere oba ebibala ebirala ku luno tebibaze bulungi mu bitundu by’eggwanga eby’enjawulo kituy- ambe okwetegekera embeera eddako.
l Eby’obugagga eby’omu ttaka bibadde bitukaluubi- riza ng’okuzuula weebiri awatu- ufu ekibadde kivaako eggwanga liteekamu ssente nnyingi okugula ebikwatibwa Satellite z’abalala.
l Amawanga agasinga mu Africa tegagirina era bajja kutugu- langako “Data’gwe baagala okusin- ziira ku bigendererwa byabwe nga naffe bwe tubadde tumugula.
l Bannayuganda bangi bajja kwewuunya lwaki ekizungirizi kyaffe ekyakolebwa tekyasimbudde mu Uganda? Yagambye nti Uganda tennafuna busobozi buzimba kifo kituukagana n’omutindo nga kino ekizungirizi kyaffe ekisoose we kigenda okusimbula e Virginia mu Amerika kye baakola mu 1970’s. Yayongeddeko nti mu bbanga ttono ‘Satel- lite’ eno egenda kuba etandise okukuba ebifaananyi n’okuweereza amaloboozi ku Mpoma Satellite.
Okutuuka ku kino kitutte ssente nnyingi kubanga tusaasaanyizza ssente ku bayizi baffe abafuuse abazira, okugula Earth Station, okuddaabiriza ekifo we bagenda okusimbulira ekizungirizi kubanga kibaddewo ebbanga.
Yagambye nti Uganda mu kiseera kino erina bayinginiya abalala abawera 20, abaasindikibwa mu nsi ez’enjawulo okutendekebwa mu bintu nga bino era abamu bafunye ne PHD .